Ostsin pileti ära ning asusin Niguliste muuseumiga tutvuma. Esimesena jõudsin Alexander von Esseni hauaplaadi juurde, kus on kujutatud imikut ning palvetavat meest ja naist. Edasi sisenesin suurtest ustest ja kohe jäi silma maal ,,Kristus Ristil", aastast 1863. See on altarimaal. Pildil on kujutatud põlvitavat Maarja Magdaleenat, tema kõrval seisab punases rüüs Johannes, kes toetab minestavat Maarjat. Kõndisin paar sammukest edasi ning nägin Herman Nierothi 1642 aastal valminud hauaplaati, millel on kujutatud meest, kes hoiab käsi palveks koos. Mehel on pikad lokkis juuksed ning vuntsid. Nägin veel Püha Christophoruse kuju, tundmatu Brüsseli meistri loodud Püha Hõimkonna altarit, kus on kujutatud Annat istumas, laps süles. Samuti nägin ma umbes 1520. aastal valminud skulptuuri ,,Püha Jüri lohega". Huvitav oli Püha Antoniuse ehk Passiooni altar, valminud umbes aastatel 1510-1515. Kesktahvlil on kujutatud ristilöödud Kristust, keda leinavad Neitsi Maarja, Maarja
50 A. RAHVAASTRANOOMIAT EESTI RAHVALUULE ARHIIVI USKUMUSTE JA KOMBEKIRJELDUSE KARTOTEEGIST: Maailm, taevas ja taevakehad. [WWW] http://haldjas.folklore.ee/~aado/maailm/mailm2.htm , viimati vaadatud 19.10.2008 39 Tähed on taeva lahutamatu osa ning mõnikord eelistavad inimesed just nendega kaunistada lahkunud sugulase hauaplaati (Lisa III: pilt 12). Kuna taevas on juba iidsest ajast ,,looduse isa" ning Jumala ja hauataguse elu asupaik, siis pidid ka tähed kuidagi mõjutama maist ilma. Vene ja eesti folklooris oli levitud kaks peamist uskumust: igal inimesel on oma täht (taeva lamp või küünal), mis oli süüdatud inimese sünniga ning kustub tema surmaga; tähed on jumalakartlike surnud inimeste ja süütute laste hinged, kes jälgivad taevast oma sugulaste käitumist51 ( 2005: 89)
annaabi.ee 
