Eesti rauaajal, pronksiajal, erinevad kultuurid
Kivimitest oli kõige parem tulekivi,
kasutati ka kvartsi. Kasutati kivikirveid. Sageli kasutati ka luid ja sarvi. Peamisteks
elatusaladeks oli kalastamine ja jahtimine. Kala ja liha kõrvale söödi ka loodusande.
Kammkeraamika kultuur: Kasutusele tulid paremad savinõud. Asulad paiknesid
samuti jõgede ja järvede ääres. Elamud asetsesid ridastikku ukseavaga veekogu
poole. Jahi- ja tööriistad olid rohkem arenenud, paremini töödeldud. Lahkujatele
pandi hauapanust. Kunstitase oli kõrde, vooliti kujusid, tehti ehteid. Seda aega
peetakse kalastamise, küttimise õitsenguajaks..
Nöörkeraamika kultuur: Nimi tuleb sellset, et savinõusid ilustati nöörijäljenditega.
Teiseks iseloomustavad seda aega väga hoolikalt lihvitud ning sissepuuritud
silmaaukudega kivikirved. Selle kultuuri rahvastik tegeles loomakasvatusega, ning ka
maaviljelusel oli suur osatähtsus(oder, nisu kaer). Asulad paiknesid piirkondades, kus
annaabi.ee 
