kurdab ta kirjas Tuglasele 18. oktoobril 1925:"Harilik traagika, kõige isikupärasemad ning elulisemad asjad vormiliselt vastuvõetamatud." Pidagem silmas, et tegemist oli 20. sajandi kahekümnendate aastatega, mil terves Euroopas kajastati oma maailmanägemust, ideid, emotsioone ja ekspressionistlikku vormi. Sama püüdis ka Talvik: ,,Hälbimus", 1923 Liig palju mun valu ja kirge, et tajuda Jumalat. Küll kõrvetab leek mind ehk rõske, küll nokitseb sydame hauan. Küll surmahirm raske mind rõhub, kui kohiseb pimedan, kui kuhjuvan pilvede murrun mõõk lõikab ning trummistik põrab. Pean uskuma julma ürgjõusse, usk rinda see ängistab. On maskiks vaid jõudude tõde, meil', nälgind laanelajail' söödaks! Vast peitubki rusikain tõde, kui aeg seda tõestab: need suured ja rasvased mehed, kel' aidad ja salved täis vara, või kulund kuubede kandjad, kes, ajud täis vaimustust, leit' aatemaad massile müüvad, et omada jumala kuju...
selle puudumist kurdab ta kirjas Tuglasele 18. oktoobrist 1925 sõnadega: "Harilik traagika: kõige isikupärasemad ning elulisemad asjad vormiliselt vastuvõetamatud." Ei tasu unustada, et tegemist oli 20. sajandi kahekümnendate aastatega, mil terves Euroopas valati oma maailmanägemus, ideed, emotsioonid ekspressionistlikku vormi. Seda püüab ka Talvik: Liig palju mun valu ja kirge, et tajuda Jumalat. Küll kõrvetab leek mind ehk rõske, küll nokitseb sydame hauan. Küll surmahirm raske mind rõhub, kui kohiseb pimedan, kui kuhjuvan pilvede murrun mõõk lõikab ning trummistik põrab. Pean uskuma julma ürgjõusse, usk rinda see ängistab. On maskiks vaid jõudude tõde, meil', nälgind laanelajail' söödaks! Vast peitubki rusikain tõde, kui aeg seda tõestab: need suured ja rasvased mehed, kel' aidad ja salved täis vara, või kulund kuubede kandjad, kes, ajud täis vaimustust, leit' aatemaad massile müüvad, et omada jumala kuju...
annaabi.ee 
