Viikingid kui kultuurikandjad
Säilinud fragmentide
põhjal on kindlaks tehtud, et kivid olid algselt rikkalikult
värvitud. Kasutati looduslikke värvipigmente, mida segati
loomarasvaga. Praegu on ruunikividel kokkuleppeliselt nende
paremaks jälgimiseks raudoksiidiga punaseks värvitud vaid
ruunimärkide ja ornamentide vaod, sest üksikute säilmete järele ei ole võimalik
rekonstrueerida kõikide ruunikivide värvilahendusi.
1100 aastate paiku hakati surnuid matma kirikuaedadesse ja ruunikivid kujunesid
hauakivideks. Vanu ja unarusse jäetud ruunikive kasutati materjalina kirikute ehitamisel.
Juba 17. sajandi algul mõisteti, et ruunikividel on Põhjamaade ajaloos väga tähtis osa.
Sellest ajast alates on ruunikive kaitstud ja hooldatud ning tänu sellele on neid ka palju
säilinud. Rootsis arvestatakse praegu üle 3000 ruunikivi ja kolmandik nendest asuvad Uppsala
läänis.
8
3 Viikingite laevad