Müüt kordamisküsimused
Kujutelm surnute ülestõusmise takistamisest on tuntud Kirde- ja Kagu-Eestis.
Võrumaa rahvale on kombeks surma süüdistada. Ühise elemendina setu itkudes ja
Kagu-Eesti lauludes on soov saada teada Tooni kodu asukohta mõneti seetõttu, et
teda kohtu ette viia. Itku jätkudes jõutakse siiski arusaamani, et Tooni jaoks polegi
kohut. Võrumaa itkudes kohtab motiivi Tooni tare uste lõhkumist ja seda samuti
selleks, et surnu tagasi tuua. Võrumaa, karjala ja setu surnuitkudes esineb palve
hauakaevajatele hauda ava jätta, et surnu saaks külastada omakseid ja vastupidi.
44. Iseloomusta [nt Ü. Valgu artikli alusel] ristiusu-eelsele kuradile
(kristliku kuradi prototüübile) omaseid nimetusi ja sellele olendile
tunnuslikke motiive eesti folklooris.
Eesti kuradinimetus on arhailine, mida võib kohata veel kura, kuram, kuramus,
kuramvend, kurask, kurassi ja korat kujul. Kura tähendab pahemat, näiteks kurakäsi
– pahem käsi. Kuradimuistendites on kasutatud palju vasaku käe sümboolikat.