Eesti kultuurilugu
saamine oli paradiisi pääsemise vältimatu eeltingimus. See on ka peamiseks põhjuseks, miks ka
väikese kristlaste grupi tekkimisel paganlikes maades püüti rajada kohe kirik või vähemalt kabel.
Kirik kui sotsiaalse manifestatsiooni vahend
Esimesed kabelid-kirikud püstitasid Eesti naabermaades üldjuhul ristiusu vastu võtnud ülikud,
hiljem kujunesid neist sageli kihelkonnakirikud. Tõenäoliselt kehtis sama skeem, vähemalt
kohati, ka Eestis. Varem matustes (panustes, hauaehitistes) avaldatud sotsiaalne manifestatsioon
kaldus nüüd üle kirikutele. Sageli ehitati puukirikud kivist ümber sünkroonselt kõrval asuva
mõisaga.
Viimaste aastate uurimistöö Skandinaaviamaades on rõhutanud kirikute ehitusmaterjali kui olulist
prestiii väljendamise vahendit. Oli oluliselt kallim ehitada kirik kivist, kui puust. Kiriku kui
organisatsiooni seisukohalt oli samas ükskõik, mis materjalist kirik on ehitatud.
Saaremaal, mis polnud 13
annaabi.ee 
