Nad erinevad oma tiheduselt ja kujult vastavalt soole osadele, olles kõige tihedamalt esindatud kaksteistsõrmiku keskosas (Roosalu 2010: 113). Peensoole limaskest sisaldab hulgaliselt näärmerakke, mis toodavad ensüüme ja lima sisaldavat soolenõret. Ühekihiline silindelepiteel, mis asub peensoolte seintes, uueneb umbes 5 päeva jooksul (Nienstedt jt 2001: 328). Peensoole veresoonte võrgustik lähtub soolekinnistist, mis moodustab tiheda kapillaaridevõrgustiku ulatudes hattudeni. Sooles toimuv eritumine kui imendumine on osaliselt passiivne ja osaliselt aktiivne. Tasakaal eritumise ja imendumise vahel tähendab, et sooles on alati väike kogus soolemahla, milles on mitmesuguseid ensüüme- näiteks peptidaasid. Sooltes liigub toit rütmiliselt kokku tõmbudes ja lõtvudes, liigutades ja segades sedasi toidumasse (Nienstedt jt 2001: 328-332) Kasutatud kirjandus Roosalu, M. (2010). Inimese anatoomia. Tallinn: Koolibri. Nienstedt, W., Hänninen, O., Arstila, A
naasklikujulised (kõrged, teravad) - annavad sametise ilme, suurendavad imendumispinda 3 korda! Hattude pinda katavad epiteelrakude ENTEROTSÜÜDID, mis suurendavad imendusmist veel 200x - enterotsüüdis toimub imendumine ja enne vere- ja lümfikapillaaridesse minekut ka mõned seedimise lõppstaadiumid Peensoole veresoontevõrgustik: ● Lähtub soolekinnistist. Moodustub tihe kapillaarvõrgustik, mis ulatub hattudeni. - hattu siseneb 1-2 arteriooli, väljub veenula ja 1 suur tsentraalselt paiknev lümfikapillaar - arteriool ühendub hatu tipul veenulaga kas otseselt, anastomoosi abil või kapillaaristiku kaudu - seedimise ajal läbib veri kapillaaristiku, seedimise vaheaegadel liigub otse arterioolist veenulasse Soolenäärmed GLANDULA INTESTINALES asuvad hattude vahel, 16
annaabi.ee 
