Rüütlivägi ja jalamehed: võim ja sõjaline efektiivsus
Rüütelkonna võimu languses mängis peamist rolli kaupmeeste ja seetõttu linnade võimu suurenemine.
Linnad ei sõltunud põllumajandusest, vaid kaubandusest ning lõpuks ei talutud enam lossiülikute
sekkumist. Kodanikud ehitasid oma linnade ümber müüri ja moodustasid enda kaitseks rahvaväe. Tekkisid
linnade liidud nagu näiteks Lombardia Liiga. Ehkki keskaega peetakse tihtipeale ratsaväeajastuks, mängis
pearolli siiski jalavägi.
"Pärast Hastingsit(1066) lõi jalavägi ratsanikke ristisõdades, Legnano, Courtrai´ (1302), Crécy (1346),
Poitiers´ (1356) ja lõpuks ka Atzingourti lahingus (1415)."
"Robert Bruce´I Soti jalaväelased olid võidukad 1314. aastal Bannokburni all, kus üheainsa päevaga
tabas Inglise rüütleid suurim kaotus, mida nad olid kunagi kogenud."
"Loomulikult mängis jalavägi nii kaitsjate kui ka ründajatena kõikides tolle aja paljudes piiramistes
tähtsaimat rolli