Eesti kunsti ajalugu
See
jaguneb siiski kaheks omapäraseks perioodiks, mille piiriks on Põhjasõda, sest poliitilise
muutumisega selles sõjas muutusid kunstilised eeskujud ja osaliselt ka ülesanded, eriti
arhitektuuris.
17.saj.kiviskulptuuri parimate teoste autor on Flandriast pärit ja Rootsis töötanud kunstnik
Nicolaes Millich. Tema töö on Narva raekoja portaali kolm allegoorilist figuuri ja Tallinna
Toomkirikus asuv erinevatest marmorisortidest portreeline epitaaf (mälestustahvel)
maanõunik J. Hastferile. Epitaafi kujunduses on barokkstiilile tüüpiliselt ühendatud
kristlikud ja antiikmütoloogiast pärit motiivid. Mustast marmorist sarkofaagile nõjatuvad
leinavad paljad poisikesed, kes kehastavad rooma kaitsevaime (geeniusi), aga võib olla
on hoopis tegemist renessansist alates populaarsete putodega, kelle eeskujuks peeti
antiikset armastusjumalat Erost.
Barokiajastu oli Eestis värvilise puuskulptuuri ehk nikerduskunsti õitseaeg. Sellest on
peamiselt säilinud kirikuinventari