Johann Reinhold von Patkul
eriõigustega vehkima! Kuna baltisaksa aadlit ei toetanud
samast rahvusest talupoegkond, vaid nad elasid sisuliselt
vaenlase maal, siis oli balti eriõigus neile elu ja surma
küsimus.
Oma võitlustes Rootsi riigiga saab Patkul toetuda vaid
Hugo Grotiuse riigiõiguslikule seisukohale: Rahvusliku
õiguse tuum on leping kuninga ja rahva vahel. See leping
kehtib vaid seni, kuni mõlemad pooled seda täidavad.
Riiast alustasid mõlemad saadikud koos kindralkuberner
Hastferiga teed Stockholmi poole 6. oktoobril 1690. Seal
hakati kirglikult asja arutama, kus vaatluse alla läks
Liivimaa üleüldine seisund Rootsi kuningriigis. Kumbki pool
oma seisukohtadest ei taganenud ja 16. juulil 1691 anti
saadikutele lahkumiskäsk, sest kuningas pidi ära sõitma.
Patkul aga otsustas jääda kuninga lähedusse ja proovida
asja Liivimaa kasuks pöörata. Ta saatis kuningat selle
reisidel ja saavutas mitmeid audientse. Kuigi teda lahkelt
ära kuulati, ei nõtkunud kuningas ometi.