,,Tantsijad" (1919), mis jätab visandliku mulje. Samuti on näha ka kunstniku tammepuidust tööd ,,Pietá" (1925). Nikolai Triik (1884-1940) oli kunstiühingu ,,Pallas" liige. Tema tussi ja guassi töö ,,Märter" (1913) on suhteliselt sünge, kuid küllaltki dünaamiline ja mõjuv töö, mis on näitusel üleval. Eduard Wiiralt (1898-1954) õppis Pallases ning ka lõpetas selle. Kahjuks on sellel näitusel näha vaid tema üks töö ,,Arnold Hasselblatti portree" (1923, kips), mis ei ole tema loomigus kõige märkimisväärsem töö. Kunstnikult on palju häid töid nagu näiteks ,,Põrgu," ,,Kabaree" jpt, mida kahjuks sellel näitusel näha ei ole. Kindlasti soovitan ma kõigil seda näitust vaatama minna, jättis sügava mulje. Seda enam, et kunstnikud on eestlased. Näitusel on huvitav jälgida, kuidas erinevad kunstnikud annavad ekspressionismi väga erinevalt edasi. Tööd on tõesti äärmusest äärmuseni-mõned on väga
meremeestekaitsepühaku püha Nikolause poolt päästetud laeval. 7. Mis on epitaafid ja vappepitaafid? Too näited Epitaaf on lahkunu mälestuseks kirjutatud lühike tekst, tavaliselt hauasambal. Vappepitaaf ehk surnusilt on üksikisiku mälestuseks kirikusse üles seatud mälestusmärk. Suur osa Niguliste muuseumi väljapanekust on pühendatud reformatsioonijärgsele kirikukunstile, millest kaalukaima osa moodustavad epitaafid ja vappepitaafid. Hasselblatti epitaaf: Johann Hobbingi epitaaf: Dietrich Mölleri epitaaf: Adolf Eberschildti epitaaf: Epitaph mälestuseks Mustpea liikmetele: Friedrich Wartmanni epitaaf: Uexkülli vappepitaaf: Anton Philipp von Saltza vappepitaaf: Eestimaa aadliku ja Rootsi ohvitseri Heinrich von Knorringi vappepitaaf: 8. Kirjelda “Surmatantsu” ja lisa olulisi andmeid selle kohta.
annaabi.ee 
