võidavad. Aeg möödub ning kui poisid saavad suureks . Vahepeal tuleb mängu veel assef , wali ja kamal ,kes on natuke suuremad ja raamatus kiusajad. Nimelt astub esimesel korral hassani vahele kui nad üritavad amiri kiusata aga teine kord kui hassani kiusatakse , siis amir ei astu vahele vaid jookseb ära , tehes hiljem näo nagu ta ei teadnud sellest midagi et hassani kiusavad. Selles hetkes näen ma seda , et üks on teisest üleoldav . ( amir hassanist) Hassani ei suhtle enam . Amir teeb kättemaksuks selle et viib oma kella padja alla ja ütleb et hassan varastas selle.Hassan aga on hea südamega ja ütleb et tema tegi. Edasi aga otsustab aba tahab keelata kuid Ali ütleb et ei tööta enam tema heaks ja siis lahkuvad koos hassaniga Hazaradzatti poole teele , kus elab nende nõbu.Baba viib nad veel bussijaama kust nad edasi ise lähvad kuna ei soovi et baba neid edasi viiks.
aastal Beverwijkis. Teda teatakse ka nimedega Jan Mayo ja Barbalonga, millest viimane viitab tema pikale habemele. Vermeyen oli maalikunstnik ja gobel��nidisainer, t�en�oliselt Jan Gossaerti �pilane. 1525. aasta paiku sai temast Austria Margareti �uekunstnik, kes oli Madalmaade valitseja ja Mechelenis asuva P�ha Rooma keisri Charles V �de. 1535. aasta Tuneesia vallutamisel liitus Vermeyen keiser Charles V-ga. Siiamaani on s�ilinud teos Tuneesia Hafsidi kuningast Moulay Hassanist, keda maaliti selle retke ajal. Reisilt ammutas Vermeyen ainest ka mitmete j�rgnevate t��de, sealhulgas gobel��nide tarbeks, mille ta kujundas aastail 1545 � 1548 Ungari valitsejanna Mary jaoks. T�nap�eval leiab Jan Cornelisz Vermeyeni t�id paljudest muuseumitest, sealhulgas Mus�e du Louvre Pariis, Prantsusmaa; Metropolitan Museum of Art, New York, USA; Kunsthistorisches Museum, Viin, Austria; Rijksmuseum, Amsterdam, Holland, ja erakollektsioonidest �le maailma.