Iisraeli-Palestiina konflikti ajaloolised tagamaad
Eretz-Israeli (Iisraelimaale) ehk Siionisse. Peale Prantsuse Revolutsiooni (1789) anti
juutidele võimalus assimileeruda, kuid antisemiitlikud väljaastumised jätkusid. Tsaari-
Venemaal aga koheldi juute endiselt ,,Kristuse tapjatena" või vähemalt
liiakasuvõtjatena. Lühikese leebumisperioodi ajal tsaar Alexander II (1855-1881)
valitsemise ajall sündinud valgustusmeelne juutide liikumine Haskalah tuli välja
huvitava loosungiga: ,,Ole kodus juut, aga tänaval inimene".
Alexander II mõrvale järgnenud juudipogrommid aga raputasid Venemaa juute
juurteni. Neli aastat kestnud vägivald, pealesurutud vaesus ja meeletu tagakiusamine
võtsid neilt viimase lootuse. Sajad tuhanded juudid emigreerusid Lääne-Euroopasse,
Lõuna-Ameerikasse, Palestiinasse ja suur osa Ameerikasse. (Harms 2008, 49,50)
Kokkuvõttes võib öelda, et tolleaegsed juutide sammud rahvusliku kodumaa suunas olid
annaabi.ee 
