Milliseid mänge me argielus mängime?
Mõningatel puhkudel nimetatakse osa ühismänge ka vaimseteks ehk
mõtlemismängudeks (sõna-, mälu-, kirjutamismängud jmt.). Siin võib ära märkida
kabetajad, maletajad, mälumängurid jt.
Ühismängude peamiseks eesmärgiks on ühine vaba aja sisukas, kultuuriline ja lõbus
veetmine.
Mäng tunneb ainult alumist vanusepiiri. Ülemist vanusepiiri tavaliselt pole. Mänge ,
mis on jõukohased näiteks algklasside noorema astme õpilastele, mängivad täiskasvanud
veelgi hasartsemalt kui lapsed. Mängude jõukohasuse alampiir lõpeb harilikult viienda
klassiga. Seega liikumismängude laialdase kasutamise üheks oluliseks positiivseks
küljeks on nende sobivus peaaegu kõigile.
Kokkuvõttes võib öelda, et olenemata soost või vanusest, inimene mängib iga päev..
olgu see siis liikumismäng või ühiskonnamäng, kõik me puutume kokku argielus
tegevustega, mis meile lõbu ja rõõmu pakuvad, ning mis saaks parem olla kui MÄNG,
tõlgendagu siis igaüks seda kuidas tahab
annaabi.ee 
