Maailmakirjanduse lühiülevaade
Tegemist oli nn helesiniste turkidega 6. sajandist eKr. Kahe valitseja raidkirjad nende
mälestuseks: Kül Tegin (raidkiri aastast 732) ning Bilge Kagaan (735). Need avastati aastal
1889. Järgmiseks on tekste säilinud uiguuridelt (744840), kes võtsid vastu maniheismi.
Neilt on säilinud nii maniheistlikke kui budistlikke tekste. Neil oli algul ruunikiri, seejärel
uiguuri kirjaviis, milles pandi tekstid kirja. Järgmised turgi rahvad olid hasaarid, kes võtsid
vastu judaismi. Neil oli oma riik aastail 630969. Neist on säilinud teated Bütsantsi ja Araabia
allikates, samuti juutide allikates. Üldiselt algas turgi kiri ruunikirjaga, edasi võeti üle
araabia kiri, mõned liikusid edasi ladina kirja, siis kirillitsa peale, jõudes lõpuks üldise
ajaloolise kirjani tagasi. Turgid olid rändrahvas, mistõttu oli kirjalik kultuur suuline. Seetõttu
on neilt säilinud peamiselt eepiline kirjandus, eeposed. Tihtipeale on raske vahet teha,