Kolmas tase Neljas tase Viies tase Asukoht KeskEuroopas Põhjas Taani, kirdes Poola, idas Tsehhi, kagus Austria, lõunas Sveits, edelas Prantsusmaa, läänes Luksemburg ja Belgia, loodes Holland Riigipiir 3757km Suuremad linnad Suurimad linnad Hamburg, München, Köln, Frankfurt, Stuttgart Majanduskeskused Ohtralt Na leiukohti Harzis kaevandatakse pliid, tsinki Kerge ja rasketööstusettevõtted, mis asuvad Ruhri piirkonnas (tooraine ja Reini jõgi) Tööstuslinnad Essen ja Dortmund Kuulsad autotööstuse poolest Volkswagen ja Daimler AG Majanduskeskused Elektroonikatööstus Siemens Gruop Euroopa suurim terastootja ja eksportija Rahvusvahelised veoteed Põhilised ekspordiartiklid masinad ja varuosad Sõidukid Kemikaalid Metallid Toidukaubad Tekstiilid
KONTAKTMENETLUSEL VÕI TOPELTKONTAKTMENETLUSEL. • VANIM VÄÄVELHAPPE TOOTMISE MENETLUS ON VITRIOLIMENETLUS. SELLE AVASTASID JA SEDA RAKENDASID 13. SAJANDIL ALKEEMIKUD • VITRIOLID ON SULFAADID, MIS LASEVAD END SUHTELISELT KERGESTI TERMILISELT LAGUNDADA VÄÄVELTRIOKSIIDIKS JA METALLIOKSIIDIKS. • APTEEKER JA KEEMIK JOHANN RUDOLF GLAUBER (1604–1670) KONSTRUEERIS MAAILMA ESIMESE VÄÄVELHAPPEMANUFAKTUURI, MIS UMBES 1650. AASTAL TOOTIS NORDHAUSENIS (HARZIS – SAKSAMAAL) VÄÄVELHAPET. TEMA TEENEKS ONNAATRIUMSULFAADI – TOONASE GLAUBRISOOLA, NÜÜDSE MÕRUSOOLA – MEDITSIINILISE LAHTISTAVA TOIME AVASTAMINE JA TOOTMISE ALUSTAMINE. • ESIMESES ETAPIS TOIMUB VÄÄVLI VÕI TEMA ÜHENDI PÕLETAMINE (SÄRDAMINE) 3FES2+8O2 FE3O4+ 6SO2 • TEISES ETAPIS OKSÜDEERITAKSE TEKKINUD VÄÄVELDIOKSIID KÕRGEMAL TEMPERATUURIL JA KATALÜSAATORITE OSAVÕTUL VÄÄVELTRIOKSIIDIKS 2SO2 + O2 2SO3
ajaloolised), kontaktmenetlusel või topeltkontaktmenetlusel. Vanimaks väävelhappe tootmise menetluseks on vitriolimenetlus. Selle avastasid ja seda rakendasid 13. sajandil alkeemikud. Vitriolid on sulfaadid, mis lasevad end suhteliselt kergesti termiliselt lagundada ja seejuures vääveltrioksiidiks ja metallioksiidiks üle lähevad. Apteeker ja keemik Johann Rudolf Glauber (1604-1670) konstrueeris maailma esimese väävelhappe-manufaktuuri, mis umbes 1650.a. Nordhausenis (Harzis - Saksamaal) väävelhapet tootis. Tema teeneks on naatriumsulfaadi - glaubrisoola (lahtisti) meditsiinilise toime avastamine ja tootmahakkamine. LÄMMASTIKHAPPE Lämmastikhape (varem: salpeeterhape; keemiline valem HNO3) on söövitav värvuseta teravalõhnaline vedelik ning mürgine hape, mis võib põhjustada tõsiseid põletushaavu. Lämmastikhape on laialt levinud hapetest üks tugevamaid happeid. Lämmastikhappel on
ajaloolised), kontaktmenetlusel või topeltkontaktmenetlusel. Vanimaks väävelhappe tootmise menetluseks on vitriolimenetlus. Selle avastasid ja seda rakendasid 13. sajandil alkeemikud. Vitriolid on sulfaadid, mis lasevad end suhteliselt kergesti termiliselt lagundada ja seejuures vääveltrioksiidiks ja metallioksiidiks üle lähevad. Apteeker ja keemik Johann Rudolf Glauber (1604-1670) konstrueeris maailma esimese väävelhappe-manufaktuuri, mis umbes 1650.a. Nordhausenis (Harzis Saksamaal) väävelhapet tootis. Tema teeneks on naatriumsulfaadi glaubrisoola (lahtisti) meditsiinilise toime avastamine ja tootmahakkamine. · Roheline vitriol FeSO4· 7 H2O · Sinine vitriol CuSO4· 5 H2O · Valge vitriol ZnSO4· 5 H2O · Alaun KAl(SO4)2 · 12 H2O Tähtsamad ühendid · Soolad: o Vasksulfaat (vasevitriol) o Kaltsium sulfaat (kips, alabaster, anhüdriit) (CaSO4)