Morfoloogia. Eesti keele käänded
osastava käändega, nt `siil : `siile, pesa : pesi. Teistes käänetes esineb tüvemitmus nende
sõnade korral vaid fraseologismides ja liitsõnades, nt `jalg : `jalgu, jalu/s (olema), käsi : käsi,
käsi/le (võtma), `jälg : `jälgi, jäli/le (jõudma), `täht : tähti, tähis(taevas), muna : mune,
munele (hakkama). Luulekeeles võib tüvemitmus nendes sõnatüüpides esineda ka väljaspool
kivistunud väljendeid, nt Neil harvul hetkil mina jälle mina. õnnelik-tüübis on tüvemitmus
täiesti tavaline kõigis käänetes, v.a nimetav, paralleelselt de-mitmusega: õnne`lik :
õnne`likku/de ~ õnnelike, õnne`likku/de/sse ~ õnnelike/sse, õnne`likku/de/s ~ õnnelike/s,
õnne`likku/de/st ~ õnnelike/st, õnne`likku/de/le ~ õnnelike/le, õnne`likku/de/l ~ õnnelike/l,
õnne`likku/de/lt ~ õnnelike/lt, õnne`likku/de/ks ~ õnnelike/ks, õnne`likku/de/ni ~ õnnelike/ni,
annaabi.ee 
