Verev meritäht
Sugunäärmed paiknevad kiirtel ning toodavad miljoneid sugurakke (muna- või
seemnerakke), mis lastakse vette spetsiaalsete avade kaudu. Väljalastavad
emassugurakud segunevad isassugurakkudega, mis pärinevad ligiduses
asuvatelt isenditelt. Viljastatud munarakkudest arenevad
bilateraalsümmeetrilised vastsed (kahepärgsed bipinnaariad). Pärast mõne
nädala möödumist, mil vastne toitub energiliselt mikroskoopilistest vetikatest,
moondub ta haruvastseks. Varsti laskub ta merepõhja, kinnitub sinna iminapaga
ja teeb läbi veel ühe moonde, kus vastse eesosa taandareneb, magu sisaldavast
tagaosast aga kujuneb noor meritäht. Aasta möödudes on meritäht 10 cm
pikkune ja üsna nõrga kehaehitusega, ent juba suguküps.
Samuti on meritähed suutelised paljunema sugutult. Nende keha jaguneb sel
juhul kaheks või enamaks osaks ning igast osast kasvab uus isend.
VEREVA MERITÄHE ISELOOMULIKUD OMADUSED
annaabi.ee 
