Pilved, tuli ja äike
jääkristallidest või kõige sagedamini nende segust.
Varasematel aegadel on peetud pilve olemasolu määratlemisel väga oluliseks visuaalset eristamist
kui silmaga ei olnud eristatav, ei olnud ka pilve. Kaasajal loetakse pilvedeks ka selliseid
kolloidseid süsteeme, mida saab detekteerida vaid ka näiteks radari abil.
Pilvi uurivat meteoroloogia haruteadust nimetatakse nefoloogiaks või pilvede füüsikaks.
1.1. Pilvede teke
Kõige lihtsam oleks öelda, et pilved tekivad, kui soe veeaururikas õhk jõuab kõrgemal asuvatesse
jahedamatesse õhukihtidesse. Õhk tõuseb tavaliselt, kas maapinna ebapüsiva soojenemise
tagajärjel konvektsioonivooludena, takistusi ületades (mäeahelikud) või frontidel.
Kui õhk tõuseb piisavalt palju, nii et see jahtub sisseenergia kulutamise tagajärjel kastepunktini,
annaabi.ee 
