Riigikaitse õpik
sed ei jõudnud samuti 13. sajandiks ne ristiusustamine ning Riia linna asuta-
omariikluseni. Samal ajal kujunes aga mine 1201. aastal. Ristiusku pööramise
Leedust üks Läänemere piirkonna jõu- sõjaliseks vahendiks sai 1202. aastal asu-
lisemaid sõjalisi tegureid. Leedulaste sõ- tatud Mõõgavendade ordu, hiljem Saksa
jaretked ulatusid tihti Eestissegi. ordu haruorganisatsioon Liivi ordu.
Eestlaste sõjapidamisviis oli maleva ehk Saksa ristisõdijad tungisid koos allu-
maakaitseväe kokkukutsumine. Me- tatud liivlaste ja lätlastega 1208. aastal
hed olid relvastatud lähivõitlusrelvade Eestisse. Sõjategevus vältas vahelduva
(mõõgad, sõjakirved ehk taprid, odad) eduga aastaid. 1210. aastal saavutasid
ja viskerelvadega (vibu ja nooled, ling, eestlased võidu Ümera lahingus. 1217.