Mihhail_Lermontov
Oma
pihtimust lõpetades palub Mtsõri vanakesel end matta paika, kust paistaksid Kaukasuse tipud võib-
olla kandub sealt koos mägituultega tervitusi talle kättesaamatuks jäänud kodumaalt. Kangelase
hukkumine on traagiline, kuid ühtlasi ülev. See on küll saatusele allajäämine, kuid siiski mitte
alistumine.
Lühipoeemis "Jooksik" (1839) valjendub mägilaste kodumaa-armastuse suurus lahinguväljalt
aralt põgenenud Haruni piiritus hukkamõistus. Harunist pööravad ära kõik: sõber, armastatu, ema...
8
Reeturi enesetappki ei lunasta teda ning kõigist tõrjutuna eksleb ta vaevatud hing ringi, leidmata rahu
ja mõistmist.
9
Draamateosed
Lermontovile meeldis teater ja ta oli lapsepõlvest peale võlutud Schillerist ja Shakespeare'ist.