Rahvariided
Vanemate sõlgede otsad olid rullikujulised. 12.-
13. sajandi aardeleidudest esinevad juba nuppotstega hoburaudsõled.
Pinnakaunistused olid neil tagasihoidlikud, koosnedes tavaliselt lihtsatest kriipsu,
punktiiri ja lohu kombinatsioonidest. 13. sajandist rahvarõivaste taandumiseni kanti
kogu Eesti väikesi võrukujulisi vitssõlgi nii töö- kui pidulike rõivaste juures. 13
sajandist pärit südamekujulised sõled jäid 18. sajandil Mandri-Eestis harultasteks, 19.
sajandil püsisid need veel Saaremaal, kus sõle harjale oli kujundatud vastastikku
seisev linnupaar ning allossa lisatud ripatsid. 16. ja 17 sajandil tuli kasutusele lame
või pisut kumera keskosaga rõngassõlg millest 18. ja 19 sajandil arenes eesti naiste
kõige pidulikum rinnaehe koonusekujuline kuhiksõlg. Sõled olid enamasti hõbedast,
lihtsamad ka vase ja tina, räni alumiiniumi või nikli sulamist. Kaarsõlg , prees.
Eesti naiste vööd
annaabi.ee 
