Kollektiivlepingute laiendamine (tööõigus)
põhimõtetega, ent ei jäeta toonitamata, et riik võib seada sellisele menetlusele tingimusi,
ületamata seejuures tööturu tegevusse sekkumise piire.
ILO normiloomes ei ole käsitletud kollektiivlepingute avardamist, ent tundub, et siin kehtivad
samad põhimõtted kui laiendamise puhul. Avardamise kitsaskoht seisneb selles, et see hõlmab
lepingu kohaldamisalast välja jäävaid tööandjaid. Tüüpilisteks näideteks on piirkondliku
kollektiivlepingu kohaldamine teises piirkonnas ja harulepingu kohaldamine muus sektoris.
ILO konventsioonide seisukohast tunduvad Eesti õiguse probleemsed tunnusjooned olevat
seotud asjaoluga, et selle riigi õigusaktid ei sisalda kollektiivlepingut laiendavate poolte jaoks
esinduslikkusnõuet. Samuti tekitab muret see, et kolmandad isikud ei saa enne laiendamist
oma seisukohti esitada ja et poolte võimalustel kollektiivlepingut avardada ei ole mingeid
piire.
Euroopa Nõukogu