Eluslooduse eksami kordamine
kunagi päriselt ei puudu. Metsa järjepidevus on nähtus, mida peetakse oluliseks eelkõige suhteliselt halva
levimisvõimega ning kitsalt kohastunud liikide jaoks (samblikud, samblad, laialtlevinud liikide poolt
eelnevalt lagundatud puitu kasutavad putukad ja seened jne), mis on iseloomulikud puistute hilistele
suktsessioonistaadiumidele.
Eristada tuleb järjepidevust :
· ...metsamaana võib olla ajaloos intensiivselt ja korduvalt majandatud, seetõttu liigivaene,
haruldustevaene;
· ...loodusmetsana tavaliselt leidub kitsalt kohastunud ja haruldasi liike, isegi kui on metsas vanu
majandamismärke;
· ...kui metsale iseloomulike elementide järjepidevust, näiteks vanad tammed puisrohumaadel.
Metsade kasutusviis on pidevas muutumises:
· Ajalooliselt suurim ümberkujundaja oli metsade aletamine. Tänapäeva seisukohalt vaadates vana,
stabiliseerunud muutus.
· Aastatuhandeid on asulate ümbruses metsades karjatatud ja niidetud, samuti toimis nn püsimetsandus ehk