Karl Ernst von Baer
pinnale, mida polnud veel ükskiloodusteadlane uurinud. Teda huvitasid nii hiiglaslikud
merihobud kui väikesed meduusid, jääkarud ja põhjapõdrad, polaarrebased ja
veetaimed, meelespead ja kääbuspajud, Novaja Zemlja kliima iseärasused ja geoloogiline
ehitus.
Karl oli sellel kaugel maal nähtust väga imestunud. Rohelises rohuvaibas leidis ta
kirevaid lilli. Kõige rohkem oli õrnsiniseid meelespeasid, mille värv oli haruldlases
kooskõlas violetsete kaljudega. Karmid tuuled surusid taimevarred, vaevakaskede ja
kääbuspajude tüved vastu maad.
Mitu päeva uurisid õpetlased Matotskin Sari läänesuudme ümbrust. Nad korjasid seal
taimi, vaatlesid linnulaatu, püüdsid lemmingeid, lahkasid merihobuseid ja viigreid,
lasksid kaure, kyrvitsaid ja kajakaid. Nad viibisid mägedes, nägid liustikke, mis otsekui
hiiglaslikud valged keeled merre roomasid, hulkusid jõeorgudes kivirahnude vahel