Plaatina Cathreen Selgis MO12 Plaatina o on keemiline element, mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 78, ta kuulub väärismetallide hulka. Ta esineb 6 isotoobina, massiarvudega 190, 192, 194, 195, 196 ja 198. o leidub looduses ehedalt ja mineraalidena. Viimaseid on teada üle saja. Tähtsamad plaatina mineraalid on sperrüliit, kuperiit, bregiit, heversiit. Eheda plaatina mineraalid on ferroplaatina (ja polükseen), mis peale raua sisaldavad ka teisi plaatinametalle ning vaske ja niklit. o Nimi: Plaatina o Sümbol: Pt o Aatomi number: 78 o Aatomi mass: 195.078 amü o Sulamistemperatuur: 1770.0 °C (2045.15 °K, 3221.6 °F) o Keemistemperatuur.: 3827.0 °C (4100.15 °K, 6920.6 °F) o Elektronide/Prootonite arv: 78 o Neutronite arv: 117 o Kristallide struktuur: Kuupjas o Tihedus: 21.45 g/cm3 o Värvus: Hõbedane Avastamine o ...
haruldane mineraal, mille ainsad tööstusliku tähtsusega varud asuvad Gröönimaal, väiksemates kogustes leidub seda siiski ka Islandil. Krüoliit leiab kasutust mitmetes 6 valdkondades, millest tähtsaim on alumiiniumitööstus. Kõrge hinna tõttu toodetakse suur osa alumiiniumitööstuses vajaminevast krüoliidist tänapäeval sünteetiliselt fluoriidist. Fluori sisaldub ka paljudes haruldasemates mineraalides, nagu topaas Al2SiO4(OH,F)2, sellaiit MgF2, viliaumiit NaF, bastnaesiit (Ce,La)(CO3)F, vilgukivi, küünekivi (amfibool), turmaliin jt. Lisaks eelmainitud suhteliselt kõrge fluorisisaldusega mineraalidele, leidub fluori kõikjal väikestes kogustes ränimineraalides ning litosfäärikivimites. Erinevad kivimirühmad sisaldavad fluori varieeruvates kogustes. Süvakivimites on fluoriidikontsentratsioon 20-4000
Sai esmakordselt vabal kujul H. Moissan 1886 (Nobeli pr. 1906); avastajaks nimetatakse mõnikord ka Scheele’t (1771) Vabal kujul väga ohtlik: mitmed keemikud on viga saanud või hukkunud fluori uurides Vabal kujul üsna raske saada: kõige aktiivsem mittemetall 3.26.1. Leidumine looduses Sisaldus maakoores 0,065%, esineb ainult seotud kujul (ühenditena) Looduses üks (stabiilne) isotoop 19F Peamine tööstrusliku tähtsusega mineraal CaF2 (fluoriit, “sulapagu”) ka haruldasemates mineraalides (näit. krüoliit Na3AlF6) Asendab osaliselt ioone apatiidis Ca5(PO4)3(OH, F), sh. inimorganismis, kus leidub 2,6 g F (sellest 2,5 g luustikus) 3.26.2. Füüsikalised omadused rohekas, tugeva lõhnaga gaas raskesti veelduv: keemistemp. –188,2ºC 3.26.3. Keemilised omadused, ühendid Paljude lihtainete ja ühenditega reageerib ülienergiliselt (sageli plahvatusega) Kõik keemilised elemendid, v.a. He, Ne, Ar, moodustavad püsivaid fluoriide
annaabi.ee 
