Liiklusõnnetused loomadega
Eestis ulukiturbe
standardeid maantee-ehituse tarbeks veel pole. Nende loomisele võiks terioloogia selts
õla alla panna, olgugi eluslooduse standardiseerimine raske ülesanne (Javois, 2008).
TallinnaTartuVõruLuhamaa maantee poolitab Vahe-Eesti loodusalad ja laias laastus
kogu Eesti. Lääne-Eesti asurkondi ähvardab veel oht, et nad lõigatakse ära Venemaalt
lähtuvast pidevast isendilisest ja geneetilisest täiendusest, mis on väga oluline kõigile
meie ulukitele, eriti aga haruldasematele, näiteks suurkiskjatele (Javois, 2008).
1.2. Ohtlikumad aastaajad
Metsloomade rändealasid läbivad maanteed moodustavad barjääri, mida väiksematel
loomadel on peaaegu võimatu ületada. Sellest tulenevalt on vajalik läbi viia uuringud
vastavate kaitsemeetmete rakendamise tarvilikkusest.
Kõige rohkem ulukiõnnetusi juhtub sügisel. Septembris ja oktoobris on põtradel ja
hirvedel jooksuaeg, metssigadel novembris-detsembris. Põtradel on jooksuaja lõppedes