10 huvitavat fakti tuumaenergia kohta FAKT 1 Rahu sümbolit kasutati algselt tuumaenergia vastase sümbolina. FAKT 2 Uue tuumaelektrijaama rajamine annab tööd keskmiselt 2600-le ehitajale ning 600-le püsitöölisele. FAKT 3 14% kogu maailma energiast tuleb just tuumajõul töötavatest elektrijaamadest. Maailma varustatus energiaga FAKT 4 Kolm aastat peale Tsernobõli katastroofi arvati kahju suuruseks olevat umbes 8 miljardit eurot. Saastatud ala FAKT 5 Tuumaenergia on ainuke energiaallikas, mis ei põhjusta kasvuhooneefekti, happevihmu ja hävinud metsi. FAKT 6 Elektrijaamade korstendest väljuv suits ei koosne tegelikult kahjulikest ühenditest, see on kõigest aur. FAKT 7 Iga 18 või 24 kuu ...
isoleeritud, puudub looduslik valik. Selline populatsioon ei evolutsioneeru, ta säilib sellisena igavesti, kuid sellist pole olemas. Geneetilise muutlikkuse allikad-mutatsioonid-geenmutatsioonid tekitavad uusi alleele ja mõnikord ka uusi geene. Kromosoommutatsioonid põhjustavad muutusi geenide paiknemises ja kordsuses. Genoommutatsioonide tagajärjel muutub krom ja nendes asutvate geenide kordsus. Mutatsioon on harulda,e sageli ei avaldu fenotüübis. Kui avaldub, siis on kas kasulik, kahjulik või neutraalne. Geenivool-Teises populatsioonis tekkinud mutatsioonid siirduvad vaadeldavasse populatsiooni. Sisseränne põhjustab olemasolevate alleelide sagedust. Selle peamisteks tagajärgedeks on soodsate alleelide levimine üle liigi ja populatsioonide geneetiline ühtlustumine. Geneetiline triiv-puhtstatistilistel põhjustel võib alleelide sagedus põlvest põlve juhuslikus suunas muutuda
lises analüüsis. Mingi tunnuse (organi, selle osa, vms.) puudumist võiks pidada plesio- morfseks, olemasolu - apomorfseks. Kuid me teame paljude organite ja struk- tuuride taandarengut või kadumist evolutsiooni käigus; seda nimetame tun- nuse reversiooniks. Polariseerimist võime teostada n.ö. oletuse korras, lähtudes varem esitatud hüpoteesidest, oletustest; see on kahtlase väärtu- sega argumenteerimine. On oletatud, et sageli esinev tunnus peaks olema plesiomorfne, harulda- sem aga apomorfne. Teatakse aga hulgimalt vastupidiseid näiteid. Paleontoloogilise andmestiku olemasolul võib polariseerimine olla kül- lalt lihtne; paljude organismi(rühma)de kohta aga see puudub. Kasulikuks on peetud ontogeneetilist meetodit, mis lähtub Haeckel'likust rekapitulatsioonireeglist: evolutsiooniliselt vanemad tunnused ilmnevat varem kui hilistekkelised (s.t. apomorfsed). Tegelikult on see rekapitualt- sioon ainult üks erijuhus ontogeneesis