Ajalooromaan „Auschwitzi tätoveerija“ Heather Morris
Jutud levisid, et vene ohvitserid on lähedal ning hakati inimesi järjest ära
transportima. Gita viiakse ära ja ta karjub oma perekonnanime Lalele. Gita
teekond on läbi paksu lume kõndides, kus tee peal naised järjest surid – ka
ta sõbranna Dana sureb, ta leiab mingite poolataride kolmiku, kellega koos
nad põgenevad lähedal olevasse majja kui naisi rongi peale hakatakse
panema. Edasi jõuab ta lõpuks Slovakkiasse. Lale viidi Austria laagrisse,
sealt edasi harulaagrisse. Lõpuks jõuavad venelased juba nii lähedale, et
igal pool on kaos, ta saab lihtsalt laagrist välja jalutada, tee peal vene
sõdureid kohates üritab neile seletada, et ta oli kolm aastat
koonduslaagris, kuid nad ei teadnud, et sellised asjad üldse olemas on. Ta
keelteoskus avaldab muljet ning ta viiakse venelaste nö peakontorisse,
kus ta saab oma toa, rikkalikult süüa ning üle 3 aasta vannis käia. Ta peab
hakkama nende kupeldajaks, algul koos valvega, lõpuks üksi – ta põgeneb