Maailmakirjandus III
Seal olid need teemad sees. Kunsti põhiprintiisbiks peab Diderot looduse peegeldamise nõuet. Sellel
ei ole kõikidel ajastutel ühesuhune sisu. Peegeldumise mõte kandub edasi 19 sajandi Euroopa
romaanis nt.- Stendhal räägib sellest jne. Diderolt pärineb mõte ilu objektiivsusest. Ka mõte sellest,
et kirjandus- ja kunstiteos peab olema tõepärane jne. See tõene peaks saama kirjeldatud harilike, kuid
imepäraste asjaolude kaudu. See, mida kirjeldatakse on võimalik, aga harukorde ja imeline on see,
mis teeb selle narratiivi pajatamist väärivaks. Mõtisklused sel teemal jätkuvad pärast Diderot kaua
aega, näiteks: kuidas peaks proosateost kirjutama? Kas peab panema kirja lihtsalt vaate elule, või
tooma välja elusündmuste erakorduse. Kunstiteos ei ole lihtsalt elust kirjutamine. Diderot nõuab ka
suurte asjade ja ürituste kirjeldamist. Ülevus oli mõistete hulgas juba olemas. Sammaldunud vare on
ülev, sest ta räägib ajaloost jne. Neid tuleb ka ülistada