Eesti taimkate
umbes 2000 aastane arktiline kliimaperiood. Hilisjääaeg lõppes umbes 10000 aastat tagasi.
Arktilisel kliimaperioodil, toimub setete ümberpaigutamine, selle pärast on raske neid
klassifitseerida, me ei tea kust need pärit on. Esindatud olid tundrataimed (vaevakask,
selaginell, kask (34 80%),lepp (42%) haab, mänd (6 40%), kuusk (2 17%),
rabamurakas, arktilised pajuliigid). Metsad olid hõredad soometsad, Pandivere, Sakala
kõrgustikul kasvasid kidurad männikud, milles leidus ka harukaske. Setetes domineerivad
paju õietolmuterad (kuni 44%), kuivalembelised taimed ehk kserofiilid ja soojalembelised
taimed ehk halofiilid. See jaguneb varadrüüaseks, böllinguks ja keskdrüüaseks. Keskdrüüases
oli mändi 70%, kaske 10 47%.
Subarktilises kliimastaadiumis, mis algas 11500 aastat tagasi, algas Eesti territooriumi
metsastumine. Kase osatähtsus ja seejärel ka männi osatähtsus suurenes kiiresti. Kuusk
laiendas oma leviala Soome laheni
annaabi.ee 
