Sebra
1.Mägisebra (Equus zebra) on teistest sebradest tublisti väiksem, tal on pikad
kõrvad ja rinnalott (rippuv nahakurd). Mustad vöödid moodustavad laudjal
võretaolise mustri. Välimuselt on rohkem sarnane eesliga kui teiste sebradega.
Varem oli see kõige lõunapoolsem liik Aafrika lõunaosas laialt levinud. Tänapäeval
on üks alamliik (Equus zebra zebra) säilinud vaid Mägisebra rahvuspargis (LAV),
kus neid elab ligikaudu 70 isendit.
Teine alamliik, hartmanni sebra (Equus zebra hartmanne), elutseb Edela-
Aafrikas ja Lõuna-Angoolas mäeahelikul, mis kulgeb paralleelselt Namiibia
kõrbega. Selle alamliigi arvukus kahaneb, sest tema toitumisaladel on hakatud
kasvatama karakullilambaid. Mägisebrade koguarv on umbes 1500-2000 isendit
(1987.a. kirjanduse andmed). Hävimisohus liigina on kantud rahvusvahelisse
punasesse raamatusse.
2.Kõrbesebra ehk grevi sebra (Equus grevyi) on sebradest suurim. Ta kõhu hele
värvus ulatub üsna kõrgele külgedele. Vöödid on kitsad
annaabi.ee 
