EL poolt on vastu võetud palju seadusi ja eelnõusid takistamaks naistele suunatud vägivalda ja seksuaalset survet. Viimane nendest oli Euroopa Parlamendi resolutsioon seksuaalse kuritarvitamise suhtes kaitsetute naiste ja lastega kaubitsemise ennetusstrateegiate kohta (2004/2216(INI)). Lisaks on veel Euroopa Inimõiguste konvensioon, Euroopa Sotsiaalharta, Euroopa Nõukogu inimkaubanduse vastu võitlemise konventsioon jne. Neid konvensioone, hartasid, eelnõusid jms on lõputult palju ainult, et nad on kõik liikmesriikidele soovituslikud. Ükski nendest soovitustest, mis EL on selle kohaselt vastu võetud, pole meie parlament ratifitseerinud ega kasutusele võtnud. Ainus, mis toimib on üldine Sotsiaalharta, mis on kõigile liikmesriikidele kohustuslik. Ja hoopis iseasi on, kui hästi hartas sätestatu meil toimib. Rohkem ei ole Eesti Vabariigis tehtud midagi ennetamaks või tõkestamaks seksuaalse iseloomuga kuritegusid.
progresseeruvalt kodaniku- ja poliitiliste õiguste (sh hääleõiguse) andmise printsiibi); - Regionaal- või vähemuskeelte Euroopa harta (eesmärk on regionaalsete ja vähemuskeelte säilitamine Euroopa kultuuripärandi unikaalse koostisosana, mis tähendab nende kasutamist õiguses, koolides, avalikus, kultuuri-, majandus- ja ühiskondlikus elus ning massiteabes. 5.2. nn pehme õigus (soft law) Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Võimuorganite Kongress on vastu võtnud hartasid, millel pole konventsiooni staatust. Tegu on nn pehme õigusega. Nt: Euroopa Linnaharta (defineerib kodanikuõigusi Euroopa linnades. Ta annab praktilisi suuniseid heaks linnajuhtimiseks, hõlmates elamuehitust, linnaarhitektuuri, transporti, energiat, sporti ja puhkust, saastumist ja tänavajulgeolekut) ; Euroopa harta noorte osalemise kohta munitsipaal- ja regionaalelus (fikseerib suunised, julgustamaks noori osalema neid
annaabi.ee 
