EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020
kas elektroonilise kanali kaudu või Keskkonnaametist.
Enamus harrastuskalastajaid pole ühendustesse koondunud. Samuti ei ole nõrgematel
ühendustel finantsvahendite puudumise tõttu võimalus pidevalt osaleda
harrastuskalapüüki puudutavatel aruteludel. Enamus kalastajaid ei ole klubidega
liitunud, 2008 aasta lõpuks kuulus umbes 500 kalameest klubidesse ehk 1%
harrastuskalastajate koguarvust.
4
www.pilet.ee
23
2010 aastal puutus harrastuskalastusega kokku umbes 292 000 inimest (270 000 317
000). Nendest 70% olid mehed ja 30% naised. Kõige enam kasutati 2010 aastal
harrastuspüügivahendina spinningut, mida kasutas peaaegu iga teine kalastaja, järgnes
lihtkäsiõng ja käsiõng, kumbagi kasutas pea kolmandik harrastajates. Võrdselt umbes
kümnendik harrastajatest kasutas püügivahendina nakkevõrku, sikutit ning põhjaõnge.
Teised kalapüügivahendid leidsid harrastuskalastajate seas vähem kasutamist. Kokku