EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020
Nakkevõrguga, õngejadaga, vähimõrraga, vähinataga, liiviga ja kuuritsaga püügiks
ning spinningu ja lendõngega püügiks lõhe, meriforelli ja jõeforelli püügil teatud
jõgedes, püügiks allveepüügivahenditega Saadjärvel ja Kuremaa järvel ning püügiks
Silma ning Endla looduskaitsealadel ja Matsalu rahvuspargis on vajalik soetada
harrastuspüügiõiguse soetamiseks kalastuskaart. Kalastuskaarti on võimalik soetada
kas elektroonilise kanali kaudu või Keskkonnaametist.
Enamus harrastuskalastajaid pole ühendustesse koondunud. Samuti ei ole nõrgematel
ühendustel finantsvahendite puudumise tõttu võimalus pidevalt osaleda
harrastuskalapüüki puudutavatel aruteludel. Enamus kalastajaid ei ole klubidega
liitunud, 2008 aasta lõpuks kuulus umbes 500 kalameest klubidesse ehk 1%
harrastuskalastajate koguarvust.
4
www.pilet.ee
23
2010 aastal puutus harrastuskalastusega kokku umbes 292 000 inimest (270 000 317
000)