Orkestrite liikumisest XIX sajandil
6 KOKKUVÕTE
XIX sajandil jätkus orkestriliikumise hoogne areng. Orkestrite asutamisega levis selline
pillimänguharrastamine üle Eesti. Aastakümne jooksul ühtlustusid orkestrite koosseisud,
kasutusele võeti moodsamad pillid, mängukultuur tõusis. Esile kerkisid võimekad orkestrid,
kelle kontserdikavadest sai alguse tarbe- ja kontsertmuusika eraldumise pikaajaline protsess.
Pillimäng orkestris oli enamasti talupidajate ja intelligentsi, ka käsitööliste harrastusala.
Selles nähti lõbusat ja kasulikku ajaviidet noortele. Orkestrijuhtimisega tegelesid praktikud,
kes olid muusikaalased teadmised omandanud seminarides või kihelkonnakoolides.
Pasuna- ja keelpillikooride mäng kolas kõikjal, kus vajati muusikat kuulamiseks või tarbe
pärast seega oli orkestrimuusika omandanud eestlaste olmes ja muusikakultuuris kindla
koha.
12
7 KASUTATUD KIRJANDUS
Kuusk,P.(1983)