16 Andres Saal: "Aita“ „Leili“ „Vambola“ „Hilda". VIII Eesti ajalookirjutus 19.saj lõpul-20 saj algul Senine rahvusromantiline suund, millele pandi aluse Jakobson ja Hurt, hakkas 19.sajandi lõpust diferentseeruma, jäädes siiski veel asjaarmastajalikule tasemele: 1) Kultuuri ja kirikulooline suund Jaan Jung oli eesti koolmeister, helilooja ja harrastusajaloolane. Ta tegutses aktiivselt eesti rahvuslikes seltsides: oli Eesti Kirjameeste Seltsis, Eesti Aleksandrikooli abikomitees, tegi kaastööd "Eesti Postimehele" ja "Sakalale". Andis esmakordselt välja ka eestikeelse Läti Henriku kroonika! Tegi kaastööd teiste, ka baltisakstega, näiteks Hausmanniga. Oma tööst ja seltsitegevusest vaba aja pühendas ta Eesti koduloo uurimisele, eriti huvitasid teda vanad linnamäed ja kalmed. Tema tähtsamad
Leedulastel ja poolakatel oli keelustatud mõisate ostmine - Nad ei tohtinud osta maad üle 70 ha. Toodi sisse vene talupoegi. Rahvuslik ärkamine Leedus - Leedu rahvuslik liikumine sai tõusu 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul. Kõnekeelena asendas leedu keel poola keelt. Kerkis üles uus haritlaste eliit, kes taaskinnistas leedu rahvusliku ja kultuurilise identiteedi tunnet, rõhutades iseseisvust Poolast ja Venemaast. Dr. Jonas Basanavicius (1851-1927) - Silmapaistev arst, harrastusajaloolane, leedu rahvusluse isa. Vincas Kudirka (1858- 1899) - Andekas luuletaja ja ajakirjanik. Mõlemad olid pärit Suvalkijast, mis kerkis üles rahvusliku liikumise keskuseks. Juba 1807. aastal oli siin kaotatud ära pärisorjus. Enamik haritlastest pärines jõukate talunike peredest, kes moodustasid rahvusliku liikumise selgroo. Kui ülejäänud Leedus oli õppekeeleks vene keel, siis Suvalkijas oli emakeelne õpetus gümnaasiumis. Paljud rahvuslikud juhid said hariduse.
annaabi.ee 
