8 Keskkooli ja 1967. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia erialal. Töötas aastatel 1966- 1972 Vanemuise teatris ning 1975-1981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana; 1981-1991 Noorsooteatris lavastajana, aastatest 1992-2003 töötas Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. Mati Undi looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmistsenaariume, esseistikat ning ligi 100 teatri lavastust. 1960. aasta paiku vilkalt harrastavas õpilaskirjanduses äratasid tähelepanu Mati Undi proosapalad. Pärast keskkooli lõpetamist kirjutas ta jutustuse, ,,Hüvasti, kollane kass." Pikka aega oli Mati Undi proosa olulisemaks zanriks jutustus, mida nimetati lühiromaaniks. Jutustuste peategelasteks on autorilähedane minajutustaja. Mati Unt on üks niinimetatud kuldsete kuuekümnendate põlvkonna esindajaid eesti kirjanduses. Tema stiili iseloomustab lausete
Noorukina uuris Fromm innukalt judaismi pühasid tekste, õppides peale selle ka mitmeid väljapaistva talmudisti käe all. Kõrghariduse omandas Fromm Heidelbergi ja Müncheni ülikoolis. Saanud juba 22-aastaselt filosoofiadoktoriks, täiendas ta end mitmes psühhoanalüüsi harrastavas teadusasutuses. 1926.aastal abiellus ta endast kümme aastat vanema hiljem maailmakuulsaks saanud psühhoanalüütiku Frieda Reicmanniga, kes suhtus Erichisse emalikult ja tegi talle ka pikaajalise psühhoanalüüsi. Nelja aasta pärast nende kooselu siiski lõppes. Aastail 1929-1932 töötas Fromm Maini-äärse Frankfurdi ülikooli Sotsiaaluuringute Instituudis. Tollesse asutusse oli koondunud mitmest sotsiaal- ja kultuurifilosoofist koosnev rühm (H. Marcuse, T. Adorno, J
annaabi.ee 
