On väga tähtis, et üldine soojendus tehtaks ennem kui hakatakse venitama, sest külmad lihased pole elastsed ning seega suureneb vigastuste oht tunduvalt. Venitusharjutusi tuleks teha kõikidele keha suurematele lihasgruppidele. Venitamine enne treeningut teeb pingul närvid vabaks, ning siis teeb tööd terve lihas, mitte vaid osa sellest. Venitades lihased pikenevad ja nende liikuvus suureneb. 1.3 Erialane soojendus Erialane soojendus viiakse läbi vastavalt harrastatavale spordialale, et tagada vajalike treeningute optimaalne sooritus. Näiteks korvpallurid teevad kiirendusi, hüppeid ja pidurdusi. Sprinterid läbivad lühikesi intervalle. Peale erialast soojendust võib hakata treenima. Kokkuvõte Soojendus on treeningu väga tähtis osa. Soojenduse eesmärk on treeningutulemuste parandamine ja vigastuste vältimine. Soojendus koosneb kolmest osast. Esiteks üldisest
Vahepala 8 Lõunasöök 30 45 -50 800g Vahepala 7 Õhtusöök 30 20-25 320g 16 Tabelites 2.4. kuni 2.6 on toodud toiduenergia vajadus vastavalt inimese vanusele, kehalisele aktiivsusele ja harrastatavale spordialale. Tabel 2.4. Energiavajadus vastavalt vanusele. Vanus aastates Keskmine energia Piirid / kcal päevas / kcal Poisid 11-14 2340 1430-3245 15-18 2700 1600-3600 Mehed 19-30 2800 2550-3100 31-60 2700 2500-2900 61-75 2300 2100-2500
annaabi.ee 
