Eesti kirjanduse ajalugu I
Puuduvad autori arvamused eesti kaasaegse kirjanduse kohta. Veendunud, et inimese vaim on
surematu, tema luulesümboolikas ka hauataguse elu võimalikkusest. Usufilosoofiliste küsimuste
kõrval mõtisklused liikunud ka eetikaprobleemide valdkonnas. Headus,voorus, inimarmastus
läbivad tema kogu vaimse pärandi. Rahvaluule kunstiliste väärtuste kasutamine tõstab Petersoni
kõrgemale selle aja eesti keele, rahvaluule ja kirjanduse harrastajaist, Peterson hindas oma
päevaraamatus luulet, mis oleks seotud oma maa ja rahvaga. Petersoni värsikeelt iseloomustab
metafooriliste kujundite rikkus, eestikeelne lüürika kirjutatud riimita vabavärsis
13. 19. sajandi esimese poole eestikeelne proosa: valgustus, ilmutuskirjandus, sentimentaalne
rahvaraamat, seikluskirjanduse teke jm (J. W. L. von Luce, Suve Jaan, P. A. v. Mannteuffel,
C. W. Freundlich jt)