Kreeka poliitiline ajalugu
324. a., kui Aleksandri varasem kaasvõitleja Harpalos suure raha ja palgasõduritega
Kreekasse põgenes, keeldusid ateenlased teda esmalt vatu võtmast, lubasid aga
varjupaika, kui ta sõdurid Peloponnesosse jättis. Raha, mida Harpalos ateenlastele
pakkus, deponeeriti akropolil, Harpalos ise aga oli sunnitud, pärast Aleksandri nõuet
pagulane välja anda, põgenema Kreetale, kus ta mõrvati. Pagendusse pidi minema ka
Demosthenest, keda kaaskodanikud süüdistasid Harpaloselt saadud raha omastamises.
Ateenlaste ja paljude teistegi kreeklaste kuulekus Makedooniale lõppes 323. a., kui
saabusid teated Aleksandri surmast. Demosthenes kutsuti pagendusest tagasi (Lykurgos
oli äsja surnud). Seevastu Makedoonia-meelne Aristoteles tundis end ohustatuna ja
põgenes Ateenast Euboia saarele Chalkisesse, kus suri (322. a.). Ateenlased palkasid
Harpalose raha eest suure armee, liitusid Makedoonia vastu ka mitmed teised riigid