Kermised ehk kõvasulamid
Boriidid, tänu suurele kôvadusele, elastsusmoodulile tugevusele, keemilisele
püsivusele ja kôrgele sulamistemperatuurile, vôiksid olla kermiste pôhikomponendiks.
Kuid seni pole boriide loetud arvestatavaks rasksulavaks ühendiks, mille baasil luua
kôvasulameid e. kermiseid. Selle pôhjuseks on boriidide suur lahustuvus Fe - grupi
metallides. Selle tôttu tekivad sideaines kergestisulav eutektikum, intermetalliidid vôi
boriidid, muudab kermised harpaks.
Hiljuti töötati Jaapanis välja nn."reaktsioonpaagutus", mille käigus boriidid moodus-
tuvad paagutuse käigus. Protsessi uudsus seisneb selles, et paagutuse käigus moodustub
kaksikboriid (näiteks, Mo2FeB2, Mo2NiB2 jt). Kermise struktuur koosneb sel juhul
67
kaksikboriidist ja sideainest, mis ümbritseb boriiditeri. Sideainena kasutatakse Fe, Ni vôi
Co
annaabi.ee 
