"harmoonilisuses" - 1 õppematerjal

Platoni Pidusöök

et tavalises mõttes armastus on vaid selle üks liik. Ja teisipidi, armastus on alati hüve armastus, mis on tugevam igast omandusest, olgu selleks või omaenese ihuliikmed[7]. Hüve armastamine on „soov alati hüve omada“ (218) ja selleks tuleb sündida ilus, „nii kehaliselt kui hingeliselt“ (218). „Kõik inimesed, oh Sokrates, on rasedad nii kehalt kui hingelt, ja kui nad jõuavad teatud eluikka, ihkab inimloomus sünnitada“[8] ja saab seda teha üksnes ilus ja harmoonilisuses. Just armastuse kaudu „jõuab surelik loomus kogu jõust muutuda igaveseks ja surematuks. Seda suudab ta aga ainult sünnitades, nii et alati jääb järele vana asemele noor. Seetõttu öeldakse ka iga elusolendi kohta, et ta elab ning jääb iseendaks“ (220). Inimene muutub nii kehalt, hingelt kui teadmistelt, aga ta püsib just sel moel, et „vananedes jätab surelik enda asemele alati midagi uut, mis on samasugune nagu ta ise“. Seda võib