Ego
Teadvus
ongi valgus. Tal ei ole tarvis pimedusega võidelda, kuna juba tema juuresolek ajab pimeduse
laiali. Imed juhtuvad siis, kui teadvus pöördub sissepoole. Kuid ego tegutseb täpselt vastupidises
suunas. Ta kinnitab armastuse ja ohutuse vajadust, kuid soovib seda saavutada ilma kohtumata
sisemise pimeduse ning hirmuga. Oma eesmärgi saavutamiseks kasutab ta teatud "trikki": ta
muundab armastusevajaduse heakskiidu- ja tunnustusevajaduseks teiste inimeste poolt. Ta
muundab ühtsuse- ja harmooniavajaduse üleolekuvajaduseks, vajaduseks olla teistest inimestest
parem. Kohe kui te hakkate mõtlema, et olla armastatud tähendab vaimustust teie saavutuste üle,
ei pea te enam minema oma sisemusse armastuse järele, vaid olete lihtsalt sunnitud rohkem tööd
tegema! Sedasi töötab ego, et hoida hirmukastrulil kaant peal. Algne armastuse- ja õnnesoov
muundub tunnustusesooviks. Te otsite pidevalt ajutist kindlustunnet andvaid väliseid hinnanguid.