Heino Eller (1887-1970 )
sügavamaid teoseid just sellesse valdkonda kuuluv Eleegia keelpilliorkestrile ja harfile Peeter
Ramuli mälestuseks. Heino Eller on ise lausunud, et ajaliselt peab ta oma kaasaegse loomingu
alguseks 1940. aastat, kui ta kirjutas "13 klaveripala eesti motiividel". Rikkalik ja peen
harmoonia tunnistab eelkõige Elleri Tartu perioodi otsingute tulemusrikkust, palju näinud-
kuulnud helilooja avarapilgulisust. Ei tea, kas olnuks harmooniavahendite valik nii rikkalik,
kui Elleril polnuks seljataga nii intensiivset otsingute perioodi. Selle harmooniaga realiseeris
Eller oma kujutluse iga töödeldud rahvaviisi olemusest, millele aitas kaasa ka vormi ja rütmi
leidlikkus. Suur vahendite valik ilmneb ka teistes tema Tallinna perioodi teostes. See on
selginemise ja kirgastumise periood. Kogetu ja läbielatu valgust on tema viimastel töödel nii
kammer- kui ka sümfoonilise muusika valdkonnas, tema Neljandal klaverisonaadil ja
annaabi.ee 
