Värvusõpetus
Vastavalt teoreetiliste lähtekohtade võimalikule erinevustele on värviringide jaotuses ja lähtevärvide
arvus teatud erinevus. Mõnede korrastuste puhul on värvide omavahelisi seoseid esitatud kolmnurga
kaudu.
Täiendvärvid ehk komplementaarvärvid asetsevad värviringis vastakuti. Nende värvi omadused
on järsult erinevad, kuid need täiendavad oma erinevuse kaudu.
Täiendvärvide kokkukuuluvus oli 19. sajandi värviteoreetiku E. Heringi harmooniateooria aluseks.
Komplementaarvärve omavahel segades on tulemuseks mustjashall, ent nii juhtub vaid täpselt
valitud värvitoonide korral. Kui värvitoon on ligilähedane, on segamise tulemuseks pruun.
Mittevärvid ehk akromaatilised värvid must, valge ja hallid on
neutraalsed, need ei mõjuta värvitoone, kuid lisavad neile sära ja kirkust.
o Pinda, mis peegeldab valdava osa kõigist spektrikiirtest, nähakse valgena (peegeldub
valikuta üle 60 %).