Valve Pormeister ettekanne
maastikku ja nõukogude Eesti eriti tagasihoidlikku ehitustehnoloogiat, alustades
maastikust, kasvades üle kujundatud krundiks, sulatades sinna maja ning minnes samas
laadis siseruumidesse.
Nii sündis täiesti omapärane, selget Eesti koloriiti omav orgaaniline ehituskunst, millele
otseseid analoogiad ei leia me kusagilt. Suuta nõukogulikku süsteemi suruda midagi
värsket ja ilusat oli juba iseenesest saavutus, mida ei pidanud häbenema.
Ta istutas arhitektuurivorme sama armastuse ja harmooniatajuga nagu aednik, kes ta
hariduselt õieti oligi, haljastaja.
Suurem osa Pormeistri loomingust oli ja on jäänud sõjajärgse modernismi tippteosteks.
Aastal 2000 autasustati Valve Pormeistrit 200 000 kroonise elutööpreemiaga.
1978 Audru söökla-haldushoone orgaaniliselt laadilt neomodernismi, viimase puhul isegi
neofunktsionalismi siirdunud arhitektoonika.
Et arhitekt läbi kogu oma aktiivse loome-ea oli pidevas arengus, kinnitagu aga 1984. aastal valminud