"harmooniassa" - 1 õppematerjal

Maailmakirjandus III. Valgustus. Romantism. Realism

 Kirjutanud palju raamatuid, kus pilk läheb idamaadesse, see on ka võõrandumise idee. Voltaire’le on omane idamaisus, eksootika, võõrandumine. Tema üks juhtivamaid temaatikaid on fanatism. Ta võitles selle vastu ja leidis, et fanaatilisus on halb. Voltaire’i looming läheb sajandi keskel pooleks. Varasemad mõtted saavad uue tõuke 1756ndal aastal (toimus Lissaboni maavärin, mille kohta ta kirjutab poeemi). Voltaire’il purunes siis usk maailma harmooniassa. Ta leidis, et maailm on suur disharmoonia ning jumalik ettehool ei päästa kedagi. Voltaire jätkab massiivselt kirjutamist, siinhulgas ka kirjanduskriitikat: näiteks „Arutlus antiiksest ja kaasaegsest tragöödiast“; otseseid pöördumisi; draamasid (tol ajal kirjutati palju draamat, mida ei saanudki lavastada). Voltaire’i puhul on oluline ka meelde jätta, et tema teemaks oli juba keskaeg, mitte antiik, ning lihtsad inimesed (mis on iseloomulik romantismile).