Eesti rahvamuusika. Uuem ja vanem.
kasutamise olukorra, viisi jm poolest. Vanemaid tekste iseloomustab algriim (sõna
algushäälikute kordus) ja parallelism (sisu ja vormi poolest sarnaste värsside rühmad).
Rahvalaulud olid inimeste eluga tihedalt seotud, laul saatis inimest hällist hauani
Vanemale pillimuusikale on omane modaalne ehk laadiline mõtlemine, kitsas
meloodia ulatus, ühehäälsus, lühikesed vormid, üsna rahulik rütm ja lühikeste vormiosade
varieeriv kordamine. Harmoonias on põhiliseks kahe erineva harmooniagrupi vaheldumine.
Vanema rahvamuusika alla võib liigitada vanemad torupilli-, parmupilli-, sarvepillilood,
mõningad torupillipärased viiulilood. Arvatavasti on ka väikekandlel mängitud vanemale
pillimuusikale iseloomulikku repertuaari. .
Veel kuni 20. sajandi algupooleni oli pillimäng valdavalt meeste ala, sest naisi ei
peetud niisugusele tegevusele sobivaks. Naisi peeti pigem lauljaiks.
annaabi.ee 
