Vana maailma muusika
kujutavat kunsti vaadati hellenismiajastuni vaid kui kunstkäsitööd. Alates
hellenismiajastust võib rääkida luulest ja muusikast omaette kunstidena, sest
nende ühtsus oli lagunenud.
Lahutamatu seos poeesiaga määrab kreeka muusika omapära. RÜTM - kreeklaste
jaoks muusika põhialus, lähtub värsi ja lühikeste silpide vaheldumisest. Värsi
ehitusega on seotud ka MELOODIA, mille elemendid on Platoni (427-347 a. e. Kr)
järgi logos (SÕNA), HARMOODIA (kreeklaste jaoks helide järgnevus) ja RÜTM
(liikumise kord). Musikē on vahetult seotud ka tantsuga.
Muusiku oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga, sest esimesteks muusikuteks
pidasid nad Zeusi poegi Apollonit ja Amphioni. Kreeka kultusmuusika oli seotud
eelkõige tõejumal Apolloniga (tema pilliks oli harmoonilisi kooskõlasid mängiv
LÜÜRA) ning veinijumal Dionysosega (tema pilliks oli AULOS (sarnane ŠALMEIga),
annaabi.ee 
